Mulle tuli kohtukutse. Spämmerid kurdavad, et neil on halb uni ja nende firmadel halb maine.
Minu vastus neile on järgnev:
——-
Tartu Maakohus
Põlva Kohtumaja
Vastus tsiviilasjas 2-10-5157 Aleksander Võgonnoi ja Marko Niimeister vs Tõnu Samuel
11. juuni 2010 Moskvas.
Kostja leiab, et hagi on ebaselge ning seega ei vasta hagile esitatavatele nõuetele. Pole selge, kes nõuab, mida nõuab, kellelt nõuab, miks nõuab jne. Eksimusi on nii palju, et neid on raske loendada.
1.Hageja pole nõuetekohaselt läbinud kohtueelset menetlust. Hageja on esitanud vastava tõendina dokumendi “Pretensioon”, milles:
a) Pole dokumendi kuupäeva;
b) Pole ka esitatud tõendit selle saatmise ega selle aja kohta. Sealhulgas isegi antud valele aadressile Jõe 11, Räpina, millel ei ole kostjaga mingit seost. Kostjale pole teada, mis isikud aadressil asuvad.
c) Pretensioon on esitatud firmale Johanson, Errapart ja Samuel OÜ, mis pole osapool antud asjas;
d) Pretensiooni on esitanud Valeriy Gimaev’i Õigusbüroo registrikoodiga 11590973, mis on tegevuse lõpetanud veebruaris 2010 ja Äriregistrist kustutatud. Mitte kuskilt ei nähtu, millised on Valeriy Gimaev’i Õigusbüroo volitused esitada pretensioone MTÜ Rõõmu Sõnum ja Priit Pööbo nimel. Nende kahe isiku puhul esitatakse nõudeid aga pole väidetud ennast neid esindavat.
e) Hagist ei selgu üheselt, kes on lepinguline esindaja. Kord on esindaja juriidiline isik koodiga 11590973, kord füüsiline isik koodiga 38106092737. Esimene neist lõpetas tegevuse loetud päevad peale hagi esitamist, teisel on vigased ja arusaamatud volitused. Osad volitused ei ole mingil kujul esitatud.
2.Hageja esindaja on esitanud koopia dokumendist, millest nähtub, et tal on aastal 2006 saadud Tartu Ülikoolist bakalaureuse kraad õigusteaduse erialal. Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseadusee § 28 lg 21 ning Vabariigi Valitsuse määrusest 275 23. augustist 2004 ja selle redaktsioonidest, pole diplomil esitatud akadeemilist kraadi olemas ning seda ei saa Eesti Vabariigis tunnistada. Selline dokument on järelikult õiguslikult tühine. TsMS § 218 loetleb isikud, kes võivad olla poole lepingulised esindajad kohtus. Sellest nimekirjast ei nähtu, et ükskõik millise bakalaureuse kraadiga üldse võiks kedagi esindada kuni ei ole tegemist abikaasa või muu õigustatud isikuga. TsMS §218 lg 2 nõuab lepinguliselt esindajalt õiguse õppesuunal ning riiklikult tunnustatud magistrikraadi kvalifikatsiooni omamist. Antud esindaja isik on ka oma tegudega näidanud hämmastavat rumalust, ajades segi füüsilised ja juriidilised isikud, aadressid, riigilõivu kontod jms. Antud lepingulise esindaja puhul pole isegi selge, keda ta esindab ning milline on tema õiguslik staatus.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustik käsitleb selgelt, kes ja millises ulatuses peab tasuma menetluskulud. §146 lg 1 p 1 ja §146 lg 2 järgi peab riigilõivu maksma menetluse algatanud isik. Muud juhtumid nõuavad eraldi avaldust. Tutvudes esitatud riigilõivu maksmist tõendava dokumendiga ilmneb, et makse ei ole teostanud menetluse algatanud isik. Makse on tehtud tundmatu osapoole, A2B Grupp OÜ poolt, rikkudes sellega TsMS §146 nõudeid. Ei ole kindlust, et sama dokumendiga ei ole esitatud A2B Grupp OÜ poolt mingit muud hagiavaldust Tõnu Samueli vastu. Lisaks esimene lause maksedokumendil ütleb, et see ei ole tehingut tõendav dokument. Kuidas saab tehingut mitte tõendav dokument olla tehingut tõendav dokument? Kuna antud dokumendil puudub panga kinnitus (on samas vastupidine kinnitus), ei vasta see kindlasti tõendile esitatavatele nõuetele. Samuti peaks ükskõik millise haridusega jurist mõistma, et Räpina aadressiga füüsilise isiku vastu esitatav riigilõiv ei tule maksta Harju Maakohtu kontole. Algaja abistamiseks on lihtne juhend Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee/7676, kust peaks igaüks aru saama: “Hagi tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht – ehk teisisõnu, millisel aadressil inimene elab”. Kokkuvõtteks tuleb järeldada, et riigilõivu maksmise nõue on täitmata ning hagi ei saa menetlusse võtta.
4.Välja antud volitused pole antud samale isikule, kes on lepingulise esindajana esitanud pretensiooni ja hagi. Volitus sisaldab absurdseid väljendeid nagu “õigus esindada kolmandaid isikuid” jms. Ja kolmandate isikute nimel ka esitatakse nõudeid.
Vastused hagis toodud nõuetele:
1.Hagi lehel nr. 1 on kirjas “23. septembril 2009.a avaldati portaali http://no.spam.ee spämmiblogis”. Kuna nõue seisneb isiku füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste hüvitamises, siis on väga oluline tekitatud kahju suuruse määramisel arvestada ebaõigete andmete leviku suurust. Tekitatud kahju on ju sellest otseses sõltuvuses. Tuleb kindlasti selgeks rääkida fakt, et portaalid on sellised suured tegijad nagu Delfi, Elu24.ee jms. Üksikisiku veendumusi ja tegemisi kajastav blogi ei ole portaal. Seega, väide on eksitav ja ei vasta ka tõele.
2.“Lõpetada Aleksander Võgonnoi ja Marko Niimeister’i isikuandmete avalikustamine”
Hagi on adresseeritud valele kostjale. Aleksander Võgonnoi ja Marko Niimeister isikuandmed on avalikult saadaval Äriregistri veebilehel ning selliste andmete avaldamine on seadusest tulenev nõue. Avalike andmete taasesitamine on lubatud. Ka dokumendis “Pretensioon” öeldakse, et antud informatsioon on avalikult üleval nii Äriregistris kui internetis. Seega saab avaldaja asjast aru küll. Kostja ei oma võimu antud andmete avaldamise lõpetamiseks. Küll aga saavad hagejad ise loobuda firmade juhatuses olemisest ja sellega omale hingelise valu tekkimisest. Nende lepinguline esindaja võiks tutvuda erisustega terminites “isikuandmed” ja “delikaatsed isikuandmed”. Inimese nimi ja isikukood ei ole saladus.
3.“Mõista Tõnu Samuel’ilt Aleksander Võgonnoi ja Marko Niimeister’i kasuks välja 25 000 krooni.”
Kuni pole selge, milles seisneb kahju ja milline isik selle kandis, ei saa ka kommenteerida kahju suurust ja sellest tekkivaid nõudeid. Kostja on seisukohal, et hageja poolt argumendiks toodud äriühingu (kõrvaline isik, kes pole antud asjas osapool) halb maine ei saa olla kõrvalise füüsilise isiku poolt nõuete esitamise objektiks. Kuna see konkreetselt nimetamata äriühing pole nõuded kostja vastu esitanud, siis tuleb eeldada, et neil nõudeid ei ole. Hageja pole kahjuks täpsustanud, milliseid tema õigusi on rikutud. Kostja ei oska ka kuidagi selgitada, miks hagejal pole teadaolevaid seoseid SMS Laenu ja pornoga kuigi seda infot nõutakse. Seetõttu ootaks hageja poolt tõendite esitamist sellise väite kinnituseks ja siis saab ka vajalikud parandused blogisse sisse viidud. Pole mingeid tõendeid pretensioonis mainitud unepuuduse ja rahutuse seotusest antud juhtumiga. Hageja halva une ja psüühilise tervise (rahutus ehk katatoonne käitumine on psühhootiline häire ning selle tõendina peaks esitatama psühhiaatri diagnoos ICD/RHK-10 klassifikatsiooni järgi, määrata puude sügavus jne.) küsimuses tuleks ennem pöörduda arsti juurde, veenduda psüühilise häire olemasolus ja seejärel selgitada välja selle põhjused. Praegu pole peale üldsõnaliste ütluste mingeid tõendeid antud küsimuses esitatud.
Kahjuks on ka tõsiasi, et hagejad on spämmerid ning hoolimata sellise tegevuse seaduslikkusest hakkavad osad äripartnerid sellistest isikutest eemale hoidma. See tuleneb üldistest eetilistest arusaamadest, mitte minu poolt avaldatud blogi sissekandest. Nagu nad ise on avaldanud, spämmitakse kolm korda nädalas. Samuti on ostetud reklaami, et märksõna “Spämm” otsides tuleks otsimootorites nendega seotud firmad välja.
4.Jätta menetluskulud Tõnu Samuel’i kanda.
Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kindlasti ei saa tagastada riigilõivu, kuna antud riigilõivu tasumine pole tõendatud ning pole ka selge võimaliku makse seotus antud asjaga. Samuti oleks ebaõiglane tekitada olukord, kus asjatult tülitatakse kohtuametnikke ja kostjat ning selle eest ei pea mingit lõivu maksma. Seetõttu tuleks nõuda hagejalt riigilõivu tasumist enne kui üldse mingeid muid otsuseid teha.
5.Juhul kui Kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagile tähtaegselt vastanud teha asjas tagaseljaotsus.
Kostja ei pea mõistlikuks arutada spekulatsioone tulevikus vähetõenäoliselt juhtuvate asjade üle.
Kostja palub hagi jätta läbi vaatamata TsMS §423 lg 1 p1, §423 lg 1 p 9 ning §423 lg 2 alusel.
Kohtumenetluses tuleb tagada poolte võrdne kohtlemine ja õiguste kaitse. Kostja palub kohtul hagi läbi vaatamata jätmise otsustamiseks pidada istung vastavalt TsMS §425 lg 2. Istungil tuleks veenduda Valeriy Gimajevi hariduses, volitustes ja võimes üldse esindada oma klienti. Vastasel juhul võivad hageja huvid saada ebaadekvaatse esindaja tõttu kahjustatud ja seda kostja ei sooviks.
Kostja ei suuda võtta mingeid seisukohti hagi tunnustamise üle, vastuhagi esitamise jms suhtes kuna hagi sisu on ebaselge ning ei vasta nõuetele. Ei saa aru isegi kes nõuab.
Tõnu Samuel
37207030307
tonu@jes.ee
P.S. Ka kohtumäärus on vigane. Harju Maakohtus on 01.03.2010 määrusega keeldunud TsMS §371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmast. Antud alus on vale ja õige oleks TsMS §371 lg 1 p 1.
Samuti paluks mõelda, et kui määrus on tehtud 19. mail 2010 kohtuniku Epp Tombaku poolt, siis kuidas saab sama määruse koopia olla templiga “Tõestatud originaali järgi 18.05.2010”?
