Spämmiblog

Üks peamisi reguleerivaid punkte spämmi osas Eestis on Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), paragrahv 60:

§ 60. Sidevahendi kasutamise piirangud

Pakkumise võib edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud.

Selle lihtsana näiva sõnastuse sees on palju konkse. Sõna “tarbija” tegelikult piiritletakse Tarbijakaitseseaduses ära:

§ 2. Mõisted

Käesoleva seaduse tähenduses on:
1) tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega;

Seega VÕS §60 toodud nõue küsida luba spämmi saatmiseks ei kehti juriidilistele isikutele. Eestis ongi spämmikontorid peamiselt seda auku seaduses kasutanud e-posti turunduse jaoks.

Lisaks on VÕS §60 sees oluline sõna “pakkumine”. Kui e-kirja ei saa käsitleda pakkumisena siis ka see piirang ei kehti. Huvitav on see, et juriidiline keel kasutab mujal igal pool sõna “pakkumus” kirjeldamaks konkreetset pakkumisdokumenti Võlaõigusseaduse mõttes. “Pakkumine” peaks olema hoopis tegusõna ja VÕS §60 tundub selles suhtes kuidagi vigane. “Pakkumus” on VÕS §16 järgi defineeritud:

§ 16. Pakkumus

(1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

Siin kindlasti on võimalik juristidel sogases vees tükk aega kala püüda ja tunnitasusid kliendile välja kirjutada. Küll aga saab kokku võtta, et VÕS §60 piirab ära ainult tegevuse mis hõlmab endas eraisikule pakkumise tegemist. Kui pole eraisik või pole pakkumine siis spämmi palju tahad.

Huvitav on Riigiprokuratuuri seisukoht, et pakkumine on sama mis reklaam ning riigiprokuratuuri lehel toodud e-posti aadressid on tarbijad. Tsitaat nende lehelt: “Reklaami saatmine järgnevatele e-posti aadressidele on seadusevastane VÕS § 60″

Mõned allikad viitavad ka Euroopa Liidu direktiivile 2002/58/EÜ, mis peaks spämmimist piirama. Oluline on tähele panna, et tegemist on “eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv” dokumendiga, seetõttu ei leia sealt firmade spämmimise vastu mingit rohtu.

Mitte ükski seadus ei defineeri sõna “spämm”. Ka Õigekeelsussõnaraamat ei anna ühtegi vastet.
Eestikeelne Wikipedia annab praegu definitsiooni:

Rämpspost ehk kõnekeelne spämm (inglise spam) on e-post, mida saadetakse inimestele ilma tellimata. Tavaliselt see on reklaam ja petukirjad. Sageli levitatakse spammiga ka viiruseid ja trooja hobuseid.

Nagu näete, ei piirata siin spämmi kuidagi reklaamiga. Ka üldine arusaam sõnast “spämm” (spam inglise k) on laiem kui e-post. Inglisekeelses Wikipedias defineeritakse spämm kui

Spam is the abuse of electronic messaging systems (including most broadcast media, digital delivery systems) to send unsolicited bulk messages indiscriminately. While the most widely recognized form of spam is e-mail spam, the term is applied to similar abuses in other media: instant messaging spam, Usenet newsgroup spam, Web search engine spam, spam in blogs,wiki spam, online classified ads spam, mobile phone messaging spam, Internet forum spam, junk fax transmissions, social networking spam, and file sharing network spam.

Lühidalt kokku võttes elektrooniline spämm siis elektrooniliste teadetesüsteemide ärakasutamine masspostitusteks. Ja mitte ainult! Otsimootorite spämm jms on alad, kus “masspostitus” sisse ei tule.

Eestis on minimaalselt antud teemal juriidiliselt vaieldud. Saan siin ära tuua advokaat Villu Otsmann poolt tsitaadi (allikas):

Infoühiskonna teenuse seaduse (edaspidi IÜTS) § 5 sätestab, et edastatud teave, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet on kommertsteadaanne. Späm on selline kommertsteadaanne, mis on soovimatu ja saadetud paljudele isikutele korraga.

Seega on advokaat Villu Otsmann’i seisukoht, et spämm on korraga kõigi tingimuste täitmine:
1. Kommertsteaadaanne IÜTS §5 mõistes
2. Soovimatu (ta ei täpsusta, kas saaja või saatja poolt soovimatu)
3. Saadetud paljudele isikutele korraga

Ta kahjuks ei selgita oma arvamuse põhjendusi täpsemalt antud dokumendis.
Ma otsin materjali juurde ja täiendan seda lehekülge jooksvalt.