|
Elric Woesel sündis 513 aastal Osoerdes, XXX provintsis. Nendest
aegadest mäletab ta vaid, et Osoerde on imeilus paik ja püsib
visalt oma arvamusel. Õige väikesena kolis ta ema saatel Visolari,
Achiese provintsi Ghoeres, kus elas mõnda aega nagu iga teine korralike
vanemate poeg, kes ei pea elatist hankima kõrtsipoisi, auväärsete
vargagildide õpipoisi või vähem auväärse kerjuste
vennaskonna õpipoisina, st. kolas linna ümbruse metsades ringi,
jõlkus turuplatsil ja käis vaatamas iga tsirkust, mis linna
tuli.
Sel ajal lõigi tugevalt välja huvi igasuguste silmamoondajate,
muinasjutuvestjate jt. rändavate päevavaraste suhtes ning absoluutne
huvipuudus igasuguse töö vastu, rätsepakunst kaasa ja kaikavõitlus
välja arvatud, pluss mõningane kaasasündinud intelligentsus,
mis võimaldas oskuslikult viilida ja silmamoondamistrikke järele
teha. Ka õppis Elric vigadega kirjutama.
Elricu kasuisal käisid aeg-ajalt külas mitmed kummalised
kummalised tuttavad, muuhulgas ka keegi Zimene linna habemeajaja.
Teadmata põhjusel hakkas see noormehe vastu huvi tundma ja pakkus
talle oma kojas aset, kosti ja õpilase aunimetust. Ainsateks tingimusteks
olid huvi kaunite kunstide vastu ja nõustumine teatavate muutustega
eluviisides. Edasi arenes kõik oma loomulikku rada, kuni ühel
päeval määras Rendor ta oma esindajaks teatavas adventuurerite
grupis, mis siirdus otsima teatava võluri surnukeha. |
|
Elric on 19 aastane noormes, pikka kasvu (ligi 6 jalga), heledajuukseline
ja sinisilmne. Õlgadeni ulatuvad juuksed on kirju maonahaga laubale
seotud. Silmavaade on kinnine, mittemidagiütlev. Päikest on ta
saanud kõvasti, nagu inimene, kes veedab palju aega värskes
õhus. Liigutused on sujuvad ja kiired, ta ise arvab, et see
tuleneb loomusest. Veel peab ta ennast rahulikuks ja tasakaalukaks. Mõnikord
on tal kalduvus abstraktsetel teemadel, nt. elu mõtte üle filosofeerida. |