Lady Lilien Lavaric
(a.k.a. õde Lilien)

Siis sattus Coeranys'est läbi astuma tuntud seikleja, Diemed'i pärisori ja Osoerde lord Jandor Lavaric. Nägi plikat - ja armus ära. Kas võlus teda Lilieni särtsakus, või nägi ta selle sädistava teismelise välise kesta tagant meeldivat noort naist, või tabas teda Laerme kiir, või oli ta lihtsalt pikalt reisilt tulnud ja polnud ammu naisterahvaid näinud - ei tea, ja Lilien ei hakanud küsima ka. Vaatas noore lordi korraks üle, võrdles tema pakutavad vaba, seiklusrikast, põnevat elu edasise vanematekojas vegeteerimisega ja otsustas ära. Ja läks kaasa. Ja temast sai Lady Lavaric.

Noorpaar kolis Diemed'i, mis oli Jandori päriskodu, ja elas seal mõnda aega õnnelikult-õnnelikult. Küll hulguti koos mööda Anuriat ringi, küll veedeti kahekesi aega Braemes, oli aega nii teineteise kui kõige muu jaoks. Igatahes oma vaba ja seiklusrikka elu Lilien sai ja pikemat aega oli ta rõõmus nagu linnuke halja oksa peal. Kui kõige kuumem armastus noorte vahel läbi sai, leidsid nad oma eludes uue ühise püüdluse - Egris ja Suris Enlien tõstsid Ruornili kummardamise Diemed'is au sisse ja paljud pöörasid ennast samale teele.

Siis hakkasid asjad muutuma. Diemedi see provints, mida Lilien ja Jandor koduks pidasid, sai keskvõimudele pinnuks silmas. Paari aasta jooksul domineeris kodu- ja ususõda kõikide inimeste eraelu üle. Medoerest sai riik ning Ruornili usk sai selle riigi alustalaks. Jandor ja Lilien võtsid suurtest sündmustest täie jõuga osa - mõlemal oma iidol, kuid sama usk ja samad püüdlused. Kuid tulemus oli kurb: Jandor hukkus riigi loomisel ning Lilien jäi väikese lapsega leseks.

Mehe toest ilma jäänud, pöördus noor naine täie palgega selle poole, mille nimel mees oma elu andis. Õnneks suutis Lilien nukrusest üle saada ning üsna varsti elas ta sama intensiivset elu kui enne mehe surma. Tõsi, selle elu suund ja mõte olid nüüd teised, tõsisemad, vastutustundlikumad, kuigi Lilien ise oli ikka samasugune: särtsakas, hoogne, julge ja seiklusi armastav. Igatahes sai Lilienist kuujumala pühitsetud preestrinna. Ühena vähestest Medoeres teenis ta endale välja Ruornili Kuukiire saua - ning ka austuse, mida selle pühadus endaga kaasa toob. Küllap aitas tema hoog teda ka Ruornili teenides, sest kiriku ringkondades tunnustatati teda varsti kui hingestatud jumalasulast, kelle palveid Kuujumal tihti kuulda võtab ning kelle nõu ja jõu peale võib kindel olla.

Igatahes praegu paistab Lilien enda eluga üsna rahul olevat. Tütar on noviits Braemes kloostris - õigel teel, arvab Lilien. Mehe surma kibedus on ununenud ning jäänud on vaid helged mälestused koos veedetud aastatest. Kui mõnikord hing vajabki lohutust, siis annavad seda ohtrad sõbrannad, ning kui neid pole käepärast, siis Ruornil on ju alati kuulamas ja aitamas. Läbielatud kogemused annavad Lilienile elutarkust ja sihikindlust - kes oleks seda küll oodanud Coeranys'e maa-aadli püsimatult võsult! - ning aitavad teda tema teel.

Taevase Nõiduse kiriku antud - või iseenda võetud - ülesanded viivad Lilieni kõikjale Anurias, nii et teda noorest peast saadik kütkestanud seiklused ja vabadus ei ole kuhugi kadunud. Elu on huvitav ja olgu Ruornil selle eest tänatud, arvab Lilien. Ja lisab arvamusele nii lahke naeratuse, et selles kahelda pole tõesti võimalik.

Lilien on pikemat kasvu, sihvakas, enesekindla olekuga nooremat sorti daam. Umbkaudu hinnates nii kolmekümne ligi. Ja päris kenake. Linablondid juuksed kaarduvad heleda raamina ümber päikesest kuldseks põlenud näo ja langevad kergete kiharatena õlgadele või moodustavad fantastilisi patse, krunne ja palmikuid. Päevitunud näost vaatavad kaks särav-tumedat silma, mille kirgas ja otsusekindel pilk on kontrastiks nöpsninale ja naerulohkudele põskedel. Natuke pruntis suukene, mis oskab suurepäraselt nii naeratada, mossitada kui musi norida, sobib nöbinina ja naerulohkudega suurepäraselt. Naeratades paljastub huulte vahelt laitmatult säravvalge hambarida, aga pahandades kipub Lilien hoopis üleannetult ja täiesti mitteleedilikult keelt näitama.

Kõige silmatorkavamaks riietusesemeks on Lilienil kahemeetrine sinimust sau, millest ta iialgi ei lahku ja millega ta lakkamatult vehib. Sau on kaetud keerukate ruunimärkidega ning tema tipus on pärlmutrine poolkuu, mis näib omaenese valguses säravat. Palvetades haarab Lilien saua kõvemini pihku ning mõnikord teeb ta sellega keerulisi harjutusi, nagu joonistaks sauga õhku maagilisi mustreid.

Enamiku ajast kannab Lilien hõbehalli mantlit, millel on väga kaunid ja ilmselt haldjapärased tumerohelised taimornamendid. Selle all on tal moekates sinistes ja kollastes toonides pluus ja seelik ning erekollane nahast vöö. Mõnikord kannab ta pükskostüümi, millel on tumesinisel tausatal imekaunid lilletikandid.