Robil Viriele

Robil sündis 531. aasta suvel kusagil Bhalaene provintsis, commoner'i pojana. Ta pandi 12-aastaselt Cuiracen'i usu kloostrikooli eesmärgiga kasvatada temast korralik templar; aga Robil'ile selline perspektiiv millegipärast ei meeldinud - esiteks ei suutnud ta vastava jumaluse teenimisse piisavalt tõsiselt suhtuda, teiseks oli ta füüsiliselt suhteliselt kidur, kippus oma kaaslastest maha jääma ning sai seetõttu tihti pilgata. Mingil hetkel sai tal kloostrist villand, ta jooksis sealt minema ning proovis õnne Ghoere pealinnas Bhalaenes.

Robilil vedas: tema onu, ??? Viriele, sokutas talle teenrikoha Paruni õukonna juures. Tänu kloostriharidusele sai temast ühe alamastme riigiteenistuja kirjutaja ning noore Viriele elu oli päris hea.

Paari aasta pärast sattus Robili ülemus ebasoosingusse ning pidi pealinnast lahkuma (tema jaoks vägagi õnneliku lõpuga variant); Robil jäi edasi Bhalaenesse, kuid mitte enam õukonna juurde. Jällegi tänu oma onu eestkostele (aga ehk juba mingil määral ka tänu omaenda õukonna-kogemustele) jätkas ta kirjutajana ühes kontoris, mis tegeles Bhalaene (ja kogu Ghoere) ülikute maa- ja maja-asjade korraldamisega.

Robil on 21-aastane sümpaatne noormees (ehkki veidi hooletumal vaatamisel võiks talle tema enesekindla hoiaku ja natuke ülbe silmavaate eest ehk tiba rohkemgi pakkuda). Tal on tumepruunid, õlgadeni ulatuvad, veidi lokkis juuksed, mis aeg-ajalt silmile tikuvad ning mida ta siis kerge käeliigutusega minema peletab. Tuka alt piiluvad maailma silmad, mille vaade on veidi küünilisem ja pilklikum kui nii noorel mehehakatisel õigupoolest veel olla tohiks; aga eks ole blaseerunud olek kõikide maailma suurlinnade noorte hulgas moes - ja suurlinn Bhalaene kahtlemata on.

Aga muidu jätab Robil igati meeldiva mulje. Tal on peened ja harmoonilised näojooned, kitsas suu ning hele nahk, Ka käed on suhteliselt kitsad, heleda nahaga ja hästi hoolitsetud - ei ole neil jälge ei mõõgapideme- ega tööriista hoidmisest. Kehalt on Robil keskmist kasvu ning sale. Kui ta kõnnib, siis on tema liikumises sujuvust ning suisa naiselikku graatsiat - komme, mis on ilmselt pärit õukonna paazhidelt.

Robili riietusest on tunda, et ehkki tegemist on commoneriga, ei ole ta mingi maamats ega provintsinooruk: tema rõivad on suhteliselt tagasihoidliku moega, kuid heast materjalist, istuvad hästi ning sobivad omavahel. Paistab, et Robil armastab tumedaid toone üksikute heledate detailidega - tema reisikuub on mustjassinine, valge randiga, ning ka tumedatel pükstel on kerge hele ornament.

Mingeid ehteid Robilil ei ole, samuti pole tal mõõka ega muud nähtavat relva. Tema reisimärss on väike ning kompaktne.

Kuigi Robili ratsu ei kuulu talle, vaid tema tööandjatele, on ta hobuse eest hoolitsemises kodus ning ratsutab üsna hästi.